Viimasel ajal olen vaikselt mõtisklenud selle üle, mis on see meie väike "müra", mis meid ümbritseb ja kui palju sellest on olnud valik. Ehk seisavad seetõttu viimasel ajal nii raadio kui tv vaikides.
Seega olin õnnelik kui leidsin natuke väiksema mürakaru "Ööülikooli", mille avastasin puhtjuhuslikult Aleksei Turovski loengumaterjale otsides. Ja nagu ikka, kummardud vahel mererannast karpi korjama ja avastad midagi veel põnevamat. Seekord oli selleks erinevate inmeste lähenemised meie armsale väikesele maailmale ja selle iseärasustele. Tahkudele. Kasvamistele. Avatusele. Mõnus on kuulata kui ei pea ainult kuulma, vaid saabki kuulata, sõna otseses mõttes. Ühesõnaga minu väikesed mõnusa mõtteampsud - Ööülikool
Olen sellest ööülikoolist nii palju kuulnud.. teised sõbrantsid ka fännavad seda. Peaks ikka ennast kokku võtma ükskord ja ka kuulama.
ReplyDelete..ja ma peaaegu et tunnen nende pojengide lõhna sul siin.
Jaa, tasuta väärt nänn. Kujsuures seda on mõnus kuulata mingi asja kõrvalt, nt süüa meisterdades, koristades vms. Sa oled niikuinii meil wonderwoman, et saja asjaga korraga mässad. Olen üsna veendunud, et kui peaksin ühe päeva sinu kavaga võistlema, oleksin õhtuks toss ja korsten :)
ReplyDelete"Olen üsna veendunud, et kui peaksin ühe päeva sinu kavaga võistlema, oleksin õhtuks toss ja korsten :)"
ReplyDeleteEnam paremini polekski saanud öelda, sest just seda ma igal õhtul ja mitu korda päeva jooksul ka olen :D
Eks ma pea ka üks ilus aeg sulle järele jõudma ;)
ReplyDeleteOo see saaks kindlasti veel ilusam aeg olema, kui ta praegu teil juba on :) Aga Norrast ka siis juttu ja pilte ja asju eks. Pressija nagu ma olen!
ReplyDelete